Postimees, tehnika 6. juuli 2018

Pereauto, mille loojate pundis on leidunud neid, kes armastavad sõita, kui ka neid, kes tunnevad trendi. See on värske Kia Ceed.

Mis te arvate, millest Kia kõige olulisem mudel oma verivärskes kehastuses ilma jäi? Just nimelt, Kia Ceed kaotas ülakoma. Esimesel kohtumisel võiks ta nüüd teatada midagi sellist, et „palun kutsuge mind Ceed, lihtsalt Ceed“. Uus nimekuju on graafiliselt moodsas vormis esile tõstetud ning annab ühtlasi teada, et auto on tehtud Euroopas ja eurooplastele. Kui tähemäng sõnadega välja kirjutada, saame Community Europe & European Design. Korea auto küll, aga oluline töö tehakse siiski Saksamaal ja koosteliin asub Slovakkias.

Kolmanda põlvkonna Ceediga on kõvasti rohkem vaeva nähtud kui naljad ülakoma arvel. Kui eesmärk on pakkuda konkurentsi klassi absoluutsele liidrile Volkswagen Golfile või joosta võidu Ford Focusega (mis on kohe-kohe uue mudeliga platsis) või Peugeot 308ga, ei tee paha, kui auto kallal tehtud muudatused on hästi läbi mõeldud. Kia alustas uuega loogilisest otsast ja seadis eesmärgiks luua tuntavalt paremate sõiduomadustega auto. Aga sellest edaspidi.

Millimeetrid ilu nimel

Kõigepealt tuleb inimene aga üldse autosse saada ja selleks peab miski tema tähelepanu tõmbama. Niisiis, välimus. Et kolmeukseliste luukpärade vastu huvi sama hästi kui pole, läheb valdava trendiga mõistagi kaasa ka Kia ning sellist Ceedi enam ei saagi, isegi kui tahaks. Luukpära ja universaalkerega variandi kõrvale on kolmandana tulemas hoopis elegantne Shooting Brake, mille laskuv katusejoon tõotab silmailu ja vaheldust tänavapilti.

Kuid seda peab ootama vähemalt aasta lõpuni. Kia isu moodsa margi kuvandi järele näitab Ceedi silmatorkavalt muudetud külgvaade. Kui varem lippas küljejoon tagaosas ülespoole nagu majanduskasv muinasjutus, siis nüüd on see aetud trendikalt teepinnaga loodi ning aknad joonistavad n-ö poolkuu. Mõjub väärikalt ja jäljendab noobelmarke. Kuigi auto pikkus ja telgede vahe on jäänud samaks, on sõitjateruum nihkunud visuaalselt tahapoole, esiülend on endisest lühem ja tagaülend pikem. Need paarkümmend millimeetrit ilu nimel tähendasid põhjalikku ümbertegemist esiosa konstruktsioonis. Praktiline pool võitis samuti: pakiruumi maht on kosunud klassi teiseks, jäädes alla vaid Peugeot 308-le.

Lisaks väärivad mainimist leed-esituled, iluvõre serva juurde toodud suunatuled ning päevatulede niiöelda jääkuubikukujundus. Tagatulede kriipsud rõhutavad samuti kujustust valitsevaid sirgeid jooni, mistõttu auto näib laiema ja madalamana. Sõitjateruumi kindla peale tehtud lahenduses paistavad plastpinnad esimese hooga rohmakavõitu, kuid on käe all pehmed. Koht telefoni juhtmeta laadimiseks on ka ootamas.

Kuidas ta sõidab?

Juht istub varasemast sutsu madalamal ja see aitab sõidutundele kaasa. Just hea dünaamika ja juhitavus on olnud Kia eesmärk, mille nimel on eelmise autoga võrreldes tehnilistes lahendustes hulgaliselt muutusi tehtud. Parima mulje jättis vedrustus – pika käiguga ja progresseeruv. Lainetest ja teelohkudest läks ta läbi pinnaga head kontakti kaotamata ka päris arvestataval kiirusel ning roolitunnetuse kohta võib öelda loomulik ja lihtne. Enesekindel Kia oli valinud proovisõiduks mõnusate kurvidega mägitee Portugali lõunaosas. Sellise, mis oleks vaimustavalt hästi sobinud proovisõiduks ka nii mõnelegi nõudlikule inseneritöö saavutusele, millel küljes kõvasti kallim hinnasilt.